«Ega kaubelda ilmselt enam midagi ei ole, haiglal on mullusega sama teenusemahu tagamiseks ligi 300 000 euro võrra vähem raha,» sõnas Suurkaev
Seega on rahaline seis sama kui kuu aega tagasi, midagi on siiski muutunud. «Pikkade läbirääkimiste tulemusena võitsime tagasi uroloogia ja pulmonoloogia, mille haigekassa meilt ära tahtis võtta,» lausus Ain Suurkaev.
Samas liikus osa raha Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) rahakotti ning siinseid patsiente hakkavad ravima PERHi arstid. «Aga selle klausliga, et teenust tuleb osutada Rakveres,» lisas Suurkaev. See tähendab, et patsiendil ei ole vaja arsti juurde pääsemiseks pealinna sõita.
«Õendushooldusega saime vastu pükse,» sõnas haiglajuht. Nimelt väheneb õendushooldusteenuse rahaline maht kaheteistkümnendiku ehk sisuliselt ühe kuu raha võrra.
Suurkaev rääkis, et riigikontrolli väitel on õendushooldusteenuse kättesaadavus kõige kehvem just Virumaal, kuid haigekassat see raha jagamisel ei kõigutanud. «Üle Eesti õendushoolduses summaarselt midagi ei muutunud, aga meilt võeti raha ära ja anti seda teistele,» lausus Ain Suurkaev.
Ka vähendati ravijuhtumite keskmist maksumust, mis tähendab, et haigla ei saa patsiente enam sama kaua kui seni statsionaaris hoida. «Või peame näiteks hakkama intensiivravi patsiente mujale saatma, sest just intensiivravi on kõige kulukam,» lisas ta.
Et riiklik rahastus väheneb, propageerib Rakvere haigla tasulisi teenuseid, mida kogu aeg ka laiendatakse. «Riigi sotsiaalmaksuraha defitsiit tuleb kuidagi korvata,» sõnas Rakvere haigla juht nukralt.