Menüü

Nõukoda

Nõukoda aitab juhatusel kujundada ja ellu viia ühingu eesmärke. Nõukotta kuuluvad liikmed erinevatelt elualadelt ja osalemine Nõukoja töös toimub vabatahtlikkuse alusel.

Jaanuaris peame läbirääkimisi Eesti Patsientide Liidu Nõukoja loomiseks, kus alates veebruarist saavad olema tegevad 5-7 liiget. Hetkel on oma nõusoleku kaasa löömiseks andnud:

  • Heidi-Ingrid Maaroos on Tartu Ülikooli emeriitprofessor ja peremeditsiini süsteemi üks loojatest ja arendajatest. Teda on tunnustatud mitmete riiklike teaduspreemiatega, sh elutöö preemiaga terviseuuringute valdkonnas 2012. aastal. Elutöö teaduspreemiaga asutas prof. Maaroos samal aastal omanimelise stipendiumifondi, mille eesmärgiks on tunnustada igal aastal ühte Tartu Ülikooli arstiteaduskonna üliõpilast, kes on uurimistööga andnud oma panuse kliinilise meditsiini alasesse teadustöösse. Heidi-Ingrid on öelnud, et „patsientide paremaks raviks on vaja arstide tõenduspõhist mõtlemist.“ 2015. aasta sügisel anti Heidi-Ingrid Maaroosile esimese eestlasena mainekas Marshall&Warreni medal tunnustamaks tema rahvusvahelist uurimustööd gastroenterolooga ja helikobakteri alal.
  • Indrek Teder oli 10. märtsist 2008 kuni 9. märtsini 2015 oli Eesti Vabariigi õiguskantsler. Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlasena on Indrek olnud Eesti Advokatuuri juhatuse aseesimees ning Advokatuuri kutsesobivuskomisjoni liige. Enne õiguskantslerina ametisse nimetamist oli ta advokaadibüroo Teder, Glikman & Partnerid partner. 2001. aastal tunnustati teda Valgetähe IV klassi teenetemärgiga  ja 2015. aastast on ta Riigivapi III klassi teenetemärgi kavaler. Täna tegutseb Indrek vandeadvokaadina advokaadibüroos Teder, mille eesmärk on uuendada õigusteenust ja muuta see taskukohasemaks ka väiksematele ettevõtetele ja eraisikutele. „Vaatamata sellele, et õigussüsteem läbi uute seaduseelnõude ise pidevalt uueneb, on teenus endiselt võrdlemisi arhailine ja kallis. Me soovime sektorit uuendada, kombineerides tipptasemel õigusteadmisi kaasaegsete tehnoloogiatega ning tuues kvaliteetse õigusteenuse inimestele lähemale,“ on Indrek uute väljakutsete kohta öelnud.     

  • Tarvo Vaasa on pikaajalise kogemusega tervishoiusektori tippjuht. Hariduselt Tartu Ülikooli proviisor, alustas Tarvo 1977. aastal Ahja apteekrina. 1980-ndate aastate lõpus kutsuti ta tööle riiklikku ravimitega varustamise ettevõttesse „Eesti Farmaatsia“, kust loogilise jätkuna hakkas Tarvo Vaasa Eesti Vabariigi taasiseseisvumise järel tegevjuhina üles ehitama ravimite hulgi- ja jaemüügi protsesse rahvusvahelises ettevõttes, mida teame täna Tamro Eesti AS-na. Tarvo on öelnud, et „Eesti on oma arengus jõudnud palju kaugemale endisest oskarlutsulikust apteegikorraldusest, aga patsient oli, on ja jääb apteegis kõige tähtsamaks.“

  • Toomas Sulling on tuntud veresoontekirurg, meditsiinidoktor ja professor. Ta sai arstidiplomi Tartu Ülikoolist. Aastatel 1967–1995 tegi doktor Sulling teadustööd ja praktiseeris veresoonte ja koronaarkirurgia tippjuhi ning kirurgina. 1995. aastal suundus ta vastloodud Mustamäe Haiglasse ehk tänasesse Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse kardiovaskulaarkirurgia kliiniku juhatajaks. Mitmete teaduspreemiate kõrval on Toomas Sulling nimetatud Tallinna aukodanikuks 2000. aastal ja ta on Punase Risti I klassi ordeni kavaler. Doktor Sulling on opereerinud üle 10 000 südamehaige ja kui arvestada, et keskmiselt võidab iga patsient juurde 15 aastat elu, on tema kontol vähemalt 150 000 patsientidele kingitud aastat. . Ise toob ta meile eeskujuks soomlasi - kunagi juhtisid soomlased infarkti suremuse edetabelit Euroopas, kuid 30 aastaga suutsid nad südamehaigustesse suremust vähendada 75 protsendi võrra. See on hõimuvendade juures saavutatud ühise süsteemse tööga. 

  • Viktor Trasberg on Tartu Ülikooli majandusteadlane ja makroökonoomika dotsent. Viktor on olnud külalisõppejõuks ja viibinud teadustööl nii USA-s, Saksamaal, Suurbritannias kui Rootsis ja käivitanud Tartu Ülikoolis esimese täismahulise ingliskeelse ärijuhtimise bakalaureuse ja -magistriõppekavad. Tema asjatundlikke majanduskommentaare võime sageli kuulda raadiost või lugeda ajalehtedest: „...meie eelarvetasakaal põhineb liiga palju mittemaksulistel tuludel – saastekvootide müügil ja eurotoetustel. Tänaseks on saastekvoodid müüdud ja eurorahade osakaal muutub eelarves üha väiksemaks. Siit ka loomulik küsimus: kuidas korvame puudujääva eelarvetulu? Maksustamisega seotud probleemide kuhjumine on ilmselge, kuna ühiskond vananeb ja noored vaatavad ringi välismaal. Üldteada on hariduse ja politsei alarahastatus; kahtluse all meditsiinisüsteemi jätkusuutlikkus. Pensionid ja sotsiaaltoetused on madalad. Pole kahtlust, et maksuraha oleks tarvis rohkem kui seda praegu kogutakse, seega maksusüsteem vajab muutmist.“