Menüü

Õiguskantsler kahtlustab, et Narva hooldekodus antakse patsientidele omaalgatuslikult rahusteid 

Õiguskantsler Ülle Madise, kelle nõunikud kontrollisid mullu augustis Narva sotsiaaltöökeskuse hooldekodu, leidis sealt rikkumisi, mis on peamiselt seotud sealsete asukate liikumispiirangute ning ravimite manustamisega, kirjutab ajaleht Põhjarannik.

Kõigepealt tõdes Madise, et kontrollkäigul oli märgata hooldekodu personali pühendunud ja heatahtlikku suhtumist oma klientidesse. "Kliendid kiitsid maitsvat sööki ja häid olmetingimusi."

Samas selgus tema sõnul, et üldhooldekodu klientide liikumisvabadust piiratakse asjakohase õigusliku aluseta. "Hooldekodu personali töö keerukus on täiesti mõistetav, ent dementsete inimeste ohutuse tagamiseks tuleb leida õiguspärased vahendid."

Ei pääse liikuma

Kontrollkäigul selgus, et hooldekodu on jagatud kaheks sektoriks, millest ühes asuvad dementsuse diagnoosiga inimesed.

Mõlema sektori koridoriuks on lukus ning kliendid sektorist iseseisvalt välja ei pääse. Sektorist kliendid tavapäraselt väljas ei käi, liikuma pääseb hooldekodu töötaja saatel. Personali selgituste kohaselt on lukustatud sektorites kliendid, kes ei suuda ruumis orienteeruda - unustavad, kus nad viibivad, ning lahkudes võivad eksida ega leia tagasiteed.

Õiguskantsler leidis, et kui inimene on sunnitud tahtest olenemata viibima piiratud alal, kust tal ei ole võimalust igal hetkel omal soovil lahkuda, on tegemist isiku Eesti Vabariigi põhiseaduse sätestatud vabaduspõhiõiguse riivega.

Madise sõnul lubab põhiseadus isiku vabaduspõhiõigust seaduse alusel piirata muu hulgas ka psüühikahäirega isiku kinnipidamiseks, kui ta on endale või teistele ohtlik, ent see on võimalik ainult rangelt seaduses sätestatud juhtudel. "Seega puudub hooldekodul kliendi vabaduse piiramiseks seaduslik alus ning hooldekodu ei tohi kliendi nõusolekuta teda hooldekodu ruumidesse lukustada, nii et klient ise ust avada ei saa," kirjutas õiguskantsler hooldekodu juhatajale.

Samas nentis ta end mõistvat, et hooldekodusse võib sattuda kliente, kes vajavad tugevamat järelevalvet (nt dementsuse diagnoosiga kliendid), ja see seab hooldekodu töötajad silmitsi keeruliste väljakutsetega.

"Õiguskantsler soovitab hooldekodu töötajatega võimalikud murekohad selliste klientidega tegelemisel aegsasti läbi arutada, et tagada dementsete klientide ohutus igal juhul õiguspäraste ja sobivate meetmetega (nt töötajate koolitamine, tööülesannete ümbervaatamine, klientide lisaaktiviseerimine või hoolduspersonali hulga suurendamine). Isikute vabaduspõhiõiguse piiramine (muu hulgas klientide sektsiooni lukustamine) seadusliku aluseta ei ole lubatav," leidis ta.

Ravimid vaid arsti näidustusel

Samuti ei jäänud Madise rahule ravimite manustamise korraga. Ravimeid tuleb hoolealustele manustada tema sõnul rangelt arsti näpunäidete järgi, kuid ühest personali valveruumist leiti rahusteid, mida polnud ühelegi patsiendile arsti poolt näidustatud. "Kontrollkäigul jäi kahtlus, et mõningatel juhtudel (nt õhtusel ja öisel ajal, nädalavahetusel) manustavad hooldajad ise rahutule kliendile rahustavaid ravimeid."

Samuti kurtsid mitmed hooldekodu elanikud, et vajavad prille ja uusi hambaproteese, ning õiguskantsleri hinnangul tuleks selliseid probleeme õigel ajal märgata ja nendega arvestada.