Kui inimese genoomi on raske muuta, siis soole mikrofloorat saab mõjutada elustiili, sealhulgas toitumisega. Tõsi, see võtab aega. Jämesooles, kus elab üle 95% kogu organismi mikrobiootast, suudavad vaid soolestiku mikroobid sinna jõudnud toitaineid lagundada. Inimese enda ensüümid sellega seal hakkama ei saa.
Mikroobid "toituvad" omakorda erinevatest kiudainetest. „Kui bakterid lagundavad kiudaineid ja toodavad neist happeid, siis selle protsessi tulemusel saab inimene vastu energiat – näiteks soolestiku pindu katvad epiteelrakud saavad kuni 70% vajalikust energiast bakterite toodetud hapetest. Aktiivsed soolerakud toodavad omakorda mikrobiootale kasulikke toitaineid, millest sõltub, kui palju me energiat saame või bakterite poolt toodetud vitamiine omastame," selgitab Adamberg.
Kui kiudainerikas toit asendada suhkru- ning rasvarikka, rafineeritud ja kauasäiliva toiduga, jäävad soolemikroobid "nälga" ja hakkavad sööma inimest ennast ehk soolestiku sisepinda katvat kaitsvat limakihti. Halval juhul tekib selle tulemusel soolestikus põletik, ja mõnikord ka haavandid. Nii väheneb soolebakterite mitmekesisus veelgi. Tasub meeles pidada ka seda, et olukord ei taastu (vähemalt mitte kiiresti), kui kiudainerikast toitu süüa tagantjärele.
„Kiudainevaesest toidust imendub suurem osa toitaineid juba peensooles,“ nendib Adamberg, „aga kui menüü sisaldab ka kiudainerikkaid toiduaineid – täisteraviljatoite, seemneid, kaun-, köögi- ja puuvilju – jõuab märkimisväärne hulk toidust ka jämesoolde." Nii on soolemikroobidel "söök" eluspüsimiseks olemas.
Mida mitmekesisem on inimese soolebakterite kooslus, seda suurem on tõenäosus olla tervem ja tugevam. Uuringud on näidanud ka kiudainevaese dieedi tugevat seost selliste elustiilihaigustega nagu allergia, diabeet ja astma.
Artiklit "Miks on vaja toita mikroorganisme meie kõhus?" saab lugeda täismahus ajakirjas Horisont.