Iris Meigase tütrel oli randmevigastus ja koos mindi Mustamäe Lastehaigla traumapunkti. Sealne arst soovitas lapsele ortoosi, mida kasutatakse alternatiivina kipsile ja mis läbivaatuse järel kohe ka traumapunktist kaasa anti. Toote eest tuli patsiendil ise tasuda Jalakabinet OÜ-le 5,31 eurot. Tasumise kinnituseks andis Meigas kabinetis allkirja - pealtnäha kiire ja mugav teenus.
Hind kaks korda kallim
Järgmisel päeval astus aga naine läbi apteegist, kus oli müügil täpselt sama ortoos üle poole odavamalt - 24 eurot. Samuti näitas internetiotsing, et mitmes Euroopa riigi e-poes on selle toote hind 22–28 eurot.
Kuna Jalakabineti toode tundus liiga kallis, helistas Meigas ettevõttele, kust kinnitati, et traumapunktist saadud ortoosi hind on neil tõesti 53 eurot, kuid naisel tuleb maksta sellest summast vaid 10%, ülejäänud 90% tasub patsiendi eest haigekassa.
Küsimusele, miks Jalakabinet müüb ortoosi üle kahe korra kallimalt kui apteek, anti segane vastus, et klient ei pea seda nende käest ostma. “Mul aga oli see toode juba kodus olemas. Haigla oli müüjaga kokkuleppe teinud ja minul jäi üle ainult sellega leppida,” ütles Meigas.
Järgmisena pöördus naine haigekassa poole. “Ütlesin neile, et ma ei ole nõus 5,31 eurot Jalakabinetile maksma, olen nõus maksma kaks eurot sentidega. Samuti uurisin, miks kroonilises rahahädas haigekassa on valmis toote eest niivõrd suure summa üle turuhinna maksma,” rääkis Meigas, kuid selge vastus jäi saamata.
Nädal hiljem saadetud kirjas selgitas haigekassa, et kliendil pole kohustust toodet selle ettevõtte käest osta. See, et traumapunktist antakse kaasa ortoos, on haigekassa tervise edenduse ja kommunikatsiooni talituse peaspetsialist Vivika Tamra sõnul tavaline. “Haigla saab ise valida, millise ettevõttega ta koostööd teeb ja kelle tooteid müüb. Seda ei saa haigekassa ette kirjutada,” märkis Tamra.
Raha ei tohiks mõtlematult kulutada
Kokkuvõttes on Meigas pettunud, et maksumaksja raha lihtsalt tuulde loobitakse. Äriettevõte tahab loomulikult oma toodet võimalikult kallilt müüa, aga hindades mitteorienteeruvale patsiendile ei saa haiglast toodet ilma selgitusteta kaasa anda.
Veel halvem on see, et haigekassal puudub kontroll maksuraha kasutuse üle. Mis mahus haigekassa iga päev liiga kalleid tooteid kinni maksab? Kas haigekassa tõesti hoolib inimestest ja kas seda asutust saab usaldada, oli Iris Meigas nõutu.
Artikli täismahus lugemiseks leiad siit"Kui on kehtestatud piirhind, siis ma ei näe, miks ettevõtja peaks vähem küsima". Nii ei leia Laane, et Iris Meigase juhtumi puhul oleks tegemist haigekassa tahtliku petmisega. Kogu kommentaari täismahus saad lugeda: siit
Patsientide liidu kommentaar:Järgmises etapis saaks siis juba õigusaktide muutmisega tegelema asuda.