Menüü

Haigekassa lennutab raha tuulde (lisatud Haigekassa juhi Rain Laane ja patsientide liidu kommentaar)

Foto: Peep Ainsoo
Iris Meigas sai traumapunktist kaasa ortoosi, mille hind oli kaks korda kallim, kui ta mujalt ostes oleks maksma pidanud. Kuid lõviosa kallima tugivahendi hinnast tasus hoopis haigekassa. Refereeritud Meditsiiniuudiste portaalist.

Iris Meigase tütrel oli randmevigastus ja koos mindi Mustamäe Lastehaigla traumapunkti. Sealne arst soovitas lapsele ortoosi, mida kasutatakse alternatiivina kipsile ja mis läbivaatuse järel kohe ka traumapunktist kaasa anti. Toote eest tuli patsiendil ise tasuda Jalakabinet OÜ-le 5,31 eurot. Tasumise kinnituseks andis Meigas kabinetis allkirja - pealtnäha kiire ja mugav teenus.

Hind kaks korda kallim

Järgmisel päeval astus aga naine läbi apteegist, kus oli müügil täpselt sama ortoos üle poole odavamalt - 24 eurot. Samuti näitas internetiotsing, et mitmes Euroopa riigi e-poes on selle toote hind 22–28 eurot. 

Kuna Jalakabineti toode tundus liiga kallis, helistas Meigas ettevõttele, kust kinnitati, et traumapunktist saadud ortoosi hind on neil tõesti 53 eurot, kuid naisel tuleb maksta sellest summast vaid 10%, ülejäänud 90% tasub patsiendi eest haigekassa.

Küsimusele, miks Jalakabinet müüb ortoosi üle kahe korra kallimalt kui apteek, anti segane vastus, et klient ei pea seda nende käest ostma. “Mul aga oli see toode juba kodus olemas. Haigla oli müüjaga kokkuleppe teinud ja minul jäi üle ainult sellega leppida,” ütles Meigas.

Järgmisena pöördus naine haigekassa poole. “Ütlesin neile, et ma ei ole nõus 5,31 eurot Jalakabinetile maksma, olen nõus maksma kaks eurot sentidega. Samuti uurisin, miks kroonilises rahahädas haigekassa on valmis toote eest niivõrd suure summa üle turuhinna maksma,” rääkis Meigas, kuid selge vastus jäi saamata.

Nädal hiljem saadetud kirjas selgitas haigekassa, et kliendil pole kohustust toodet selle ettevõtte käest osta. See, et traumapunktist antakse kaasa ortoos, on haigekassa tervise edenduse ja kommunikatsiooni talituse peaspetsialist Vivika Tamra sõnul tavaline. “Haigla saab ise valida, millise ettevõttega ta koostööd teeb ja kelle tooteid müüb. Seda ei saa haigekassa ette kirjutada,” märkis Tamra.

Raha ei tohiks mõtlematult kulutada

Kokkuvõttes on Meigas pettunud, et maksumaksja raha lihtsalt tuulde loobitakse. Äriettevõte tahab loomulikult oma toodet võimalikult kallilt müüa, aga hindades mitteorienteeruvale patsiendile ei saa haiglast toodet ilma selgitusteta kaasa anda. 

Veel halvem on see, et haigekassal puudub kontroll maksuraha kasutuse üle. Mis mahus haigekassa iga päev liiga kalleid tooteid kinni maksab? Kas haigekassa tõesti hoolib inimestest ja kas seda asutust saab usaldada, oli Iris Meigas nõutu. 

Artikli täismahus lugemiseks leiad siit

Haigekassa juht Rain Laane kommentaar:

"Kui on kehtestatud piirhind, siis ma ei näe, miks ettevõtja peaks vähem küsima". Nii ei leia Laane, et Iris Meigase juhtumi puhul oleks tegemist haigekassa tahtliku petmisega. Kogu kommentaari täismahus saad lugeda: siit

Patsientide liidu kommentaar:
Äärmiselt kahju, et haigekassa juht Rain Laane ei mõista, et olukorras, kus paljud eesti pered näevad igapäevaselt vaeva, et ots otsaga kokku tulla ja kus ootamatud tervisekulud võivad lüüa nende eelarvesse suure augu, on kohatu otsida sisutühje õigustusi oma tegemata jätmistele. Operatiivne nõuanne ei vaja seaduste muutmist. 

Juriidilises mõttes pole tegu küll varastamisega, kuid moraalses mõttes on see patsiendi ja maksumaksja kulul rikastumise õigustamine selmet lahenduste pakkumine. Haigekassa roll peaks olema maksuraha kõige optimaalsem kasutamine. Terve mõistuse puhul oleks piisanud haiglale märkuse tegemisest, et patsienti tuleb teavitada, et ortoose saab osta ka mujalt ja toode on müügil erineva hinnaga. Otsuse tegemisel aitaksid inimest näiteks portaalid: raviminfo.ee ja apteegiinfo.ee. 

Järgmises etapis saaks siis juba õigusaktide muutmisega tegelema asuda.